• Broneeri aeg
  • Teenused
  • Programmid
    • Veresuhkur tasakaalu – vähem magusaisu, rohkem energiat
    • Väsimust vähendav ja energiat taastav toitumine (tulekul)
    • Kaalu langetamine ilma dieedita (tulekul)
    • Mikrobioomi toetamine ja taastamine (tulekul)
    • Ettevõttele: Sooritusvõime ja kognitiivse vastupidavuse meistriklass

  • Sinu Toit - toitumis- ja eluviisinõustamine

  • Minust
  • E-pood
    • Mikrobioomi taastav toitumine (17€)
    • Toitumine refluksi ja gastriidi korral (18€)
    • Checklist: Vabane kõhupuhitusest (11€)
    • Videoloeng: Tervist taastav toitumine kiire elutempo korral – soovitused, nipid (tasuta)
  • Blogi
    • Retseptid
    • Toitumine
    • Tervis ja ilu
0

Sinu Toit - toitumis- ja eluviisinõustamine

september 27, 2024

Image one

Next Post
2 pilti

gluteenivaba (18) hommikusöök (9) keha puhastumist toetav (3) köögiviljarohke (14) magustoit (6) mikrobioomi taastav (2) nisuvaba (18) pearoog (8) piimavaba (11) põletikuvastane (1) snäkk (10) soolasedtoidud (7) suhkruvaba (5) sümptomid (1) valgurikas (1) vegan (1) veresuhkrusõbralik (10)

Artiklid ja postitused

  • Viljakuse seos toitumise ja elustiiliga: miks meie elustiil vajab pikaajalist investeeringut?
  • Funktsionaalne toitumisnõustamine – kellele ja milleks
  • Tervislikud toitumisharjumused võivad aidata kontrolli all hoida menopausiga seotud kaalutõusu
  • Küpsetatud köögiviljadega vale-poke kikerhernestega (V, GV)
  • Ärevus ja toitumine – kas ja kui palju saab läbi toitumise ärevust leevendada?
  • Tervislikud KAERA-PÄHKLI müslibatoonid
  • Sõrmed paistes?

@sinutoit
Sinu Toit

@sinutoit

Enid Udras | Toitumis- ja tervisealane nõu🌿 🍍 lihtsad+tervislikud retseptid 🫶 parem toit, parem elu 🍍 teadlikum elustiil 💖 1:1 nõustamine
  • Milline on sinu stressitaluvus? #stressijuhtimine #stressimaandamine
  • Mul pole õigeid riideid - võta siis poolõiged riided, võta need, mis on. Mul pole motivatsiooni - seda ei maksa kunagi ootama jääda, nii ei muutu sinu elus midagi. Trenn asub kaugel - tee kodus või kodu lähedal. Olen vaimselt väsinud ja mul pole tuju - trenn taastab vaimsed ressursid ja meeleolu. Trenn võtab liiga palju aega - tee lühemalt. Ma ei oska ise trenni teha - võta mõni beginners exercise Youtube video ja proovi järgi teha. Või mine kiirkõndi tegema või sörkima. Ja no vaata seda video - olen siin nagu olen: nahk punane, mingeid arme täis, juuksed pole kuskiltpidi sätitud, valgus on ebaühtlane ja video rapub. Kui ma oleks nüüd kõigele sellele keskendunud, siis oleks jäänud see video postitamata. Ja tulevikus võibolla veel 100 video postitamata ja siis veel 100 asja tegemata...nii võib elu elamata jääda. Sama ka trennimineku puhul. Ära aja taga ideaalset hetke - seda ei pruugi kunagi tulla. #trennjatoitumine #eluviis #mõtteviis #toitumine #enesejuhtimine
  • Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. Miks seda nii raske märgata on? See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 💪 oled produktiivne 💪 jooksed ringi ja tegutsed aga su keha maksab selle eest kõrget hinda. Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni. Mis seda põhjustab? Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨ 👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil. #stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
  • Viimasel ajal jõuab minu juurde järjest rohkem naisterahvaid, kellel on probleeme nõrkade küünte ja juustega. Miks see nii on ja kas see võib olla seotud toitumise ja eluviisiga? Vastuseks on jah. Kui kehal on stress või on tal millestki puudus, suunatakse ressursid esimesena elutähtsatesse organitesse ning juuksed ja küüned jäetakse lihtsalt nälga. Aga mis on siis need tähtsad ained, mida keha vajab piisavas koguses, et kasvatada terveid juukseid ja küüsi? 🌱Raud – uuringud näitavad otsest seost madala ferritiini (spetsiaalne valk kehas, mis hoiustab rauda) ja juuste väljalangemise vahel. Raua allikad on näiteks: maks, kana, veiseliha, kõrvitsaseemned. 🌱Valk – allikateks on nt: erinevad kalad, liha, muna. 🌱Tsink – kõrvitsaseemned, mereannid (sh krevetid). 🌱Seleen – brasiilia pähklid, mereannid, kala, munad. 🌱Vitamiin D – rasvane kala (näiteks lõhe), muna, maks. 🌱B12 – vitamiin B12 mängib võtmerolli punaste vereliblede loomes ja DNA sünteesis. Kui B12 on kehas vähe, on häiritud rakkude jagunemine juuksefolliikulis ning hapniku transport peanahka ja küünemaatriksisse. B12 leitub näiteks: kala, mereannid, juust, maks. 🌱Räni – räni toimib juuste ja küünte puhul justkui “liimina” ja tagab küüntele tugevuse ja painduvuse ning annab juustele elastsuse ja läike. Leidub näiteks: kaer, hirss, paprika, lehtsalatid. Kas sinu menüü sisaldab neid toiduaineid? Kui aga tahad tahad päriselt ilusaid juukseid ja küüsi, siis tihti vaid teatud toitainete lisamisest menüüsse ei piisa. On veel mõned samatähtsad tegevused, mis tagavad paremad tulemused – seega tule nõustamisele ja saame tuttavaks! #tugevadjuuksed #tugevadküüned #toitumisnõustamine #toitumisnõustaja
  • See ongi põhjus, miks seda teen - et sina leiaksid enda jaoks need vastused, mida ammu otsinud oled.
  • Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest? See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬 Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame. Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%. See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta... Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse. Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi? Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis. #viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
  • Väikesed muudatused :) Alates 22.06 ma enam Ülemiste Citys vastuvõtte ei tee. Endiselt aga saad aega broneerida läbi sinutoit.ee lehe ja Reval Sport kodulehe. Taustal olen otsimas uut mõnusat ja hubast ruumi kesklinna piirkonnas, mida saaks vajaduspõhiselt (vahel ka nädalavahetustel) nõustamisteks kasutada. Kui tead mõnd sellist, anna märku ☺️. Olen juba ette tänulik iga mõtte eest! #toitumisnõustamine #toitumine #tervisliktoitumine #kaalustalla #sinutoit
  • Optimeerid oma aega ja investeeringuid? Aga kas optimeerid ka oma seedimist – oma aju peamist kütusetehast? 🫣 Aeg suunata tähelepanu “kiire kütuse tankimiselt” keha efektiivsusele. Miks? Kiiresti söömine on sinu kognitiivse võimekuse ja energia salajane lekkeallikas. Miks see nii on? Vaatame korraks kapoti alla (biokeemiasse): 1️⃣ Sümpaatiline vs. parasümpaatiline režiim (fight or flight) Kui neelad toidu alla kiirustades (või ekraani vaadates), on su keha pigem stressirežiimis. Süljeeritus väheneb, maohappe ja seedeensüümide tootmine on pärsitud. Tulemus? Toit ei lagune korralikult, mis võib tõsta seedekoormust ja suurendada põletikku kehas. See omakorda soodustab pärastlõunast energiakriisi ja “ajudu”. Kaotad fookust just siis kui peaksid tegema päeva tähtsaimaid otsuseid. 2️⃣ Hormonaalne viivitus Küllastustunnet reguleerivatel hormoonidel (nagu näiteks leptiin) kulub ajju jõudmiseks umbes 20 minutit. Kiiresti süües on limiit ammu ületatud enne kui keha pidurit tõmbab. See omakorda võib kaasa tuua veresuhkru Ameerika mäed – kiire energiasööst, millele järgneb ka kiire krahh ja produktiivsuse kadu. 3️⃣ Vagusnärvi (uitnärvi) sabotaaž Rahulik söömine ja põhjalik närimine aktiveerivad vagusnärvi, mis viib keha taastavasse ja analüütilisse “puhka ja seedi” seisundisse. Kiirustades blokeerid sa selle peamise lüliti, mis hoiab su närvisüsteemi tasakaalus ja stressitaluvuse kõrgena. 💼 Sõnum tööandjatele ja juhtidele: Kultuur, kus lõunasööki hinnatakse selle lühiduse järgi, võib maksta kätte meeskonna fookuses, loomingulisuses ja haiguspäevades. Rahulik lõunapaus ei ole ajakulu – see on strateegiline investeering ja kõrge ROI-ga tegevus, mis aitab tagada, et sinu tiim on produktiivne ka kell viis õhtul, mitte ainult hommikul. 📚 Soovitus! Pane järgmisel toidukorral telefon käest ja sulge sülearvuti. Tunneta maitseid ja äri iga suutäit 20–30 korda. Testi seda kolm päeva ja jälgi oma fookuse taset pärastlõunal. Söömine ei peaks olema võidujooks ajaga! Kuidas sina tavaliselt lõunatad – kas nö jooksu pealt või teadlikult aega võttes? Jäta kommentaaridesse! 👇 #toitumine #toitumiskoolitus #tervis #väsimus #toitumisteadus
  • Ülemiste City Tervisekevade raames sain toreda võimaluse rääkida teemal “Kuidas toituda tervislikult kiire elutempo korral”, et teha tervislikud valikud lihtsamaks ja kujundada nutikalt oma ümbrus nii, et see sinu tervise eesmärke toetab. Oli üle ootuste osavõtt ja üllatavalt kaasamõtlev publik ✨. Seega suur aitäh @ulemistecity ‘le selle võimaluse ja hea tervise propageerimise eest! 🤝 #tervis #paremtervis #toitumine#toitumiskoolitus
Jälgi Instagramis
Milline on sinu stressitaluvus? #stressijuhtimine #stressimaandamine
Milline on sinu stressitaluvus? #stressijuhtimine #stressimaandamine
Milline on sinu stressitaluvus? #stressijuhtimine #stressimaandamine
Milline on sinu stressitaluvus? #stressijuhtimine #stressimaandamine
Milline on sinu stressitaluvus? #stressijuhtimine #stressimaandamine
Milline on sinu stressitaluvus? #stressijuhtimine #stressimaandamine
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Milline on sinu stressitaluvus? #stressijuhtimine #stressimaandamine
3 päeva ago
View on Instagram |
1/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Mul pole õigeid riideid - võta siis poolõiged riided, võta need, mis on. Mul pole motivatsiooni - seda ei maksa kunagi ootama jääda, nii ei muutu sinu elus midagi. Trenn asub kaugel - tee kodus või kodu lähedal. Olen vaimselt väsinud ja mul pole tuju - trenn taastab vaimsed ressursid ja meeleolu. Trenn võtab liiga palju aega - tee lühemalt. Ma ei oska ise trenni teha - võta mõni beginners exercise Youtube video ja proovi järgi teha. Või mine kiirkõndi tegema või sörkima. Ja no vaata seda video - olen siin nagu olen: nahk punane, mingeid arme täis, juuksed pole kuskiltpidi sätitud, valgus on ebaühtlane ja video rapub. Kui ma oleks nüüd kõigele sellele keskendunud, siis oleks jäänud see video postitamata. Ja tulevikus võibolla veel 100 video postitamata ja siis veel 100 asja tegemata...nii võib elu elamata jääda. Sama ka trennimineku puhul. Ära aja taga ideaalset hetke - seda ei pruugi kunagi tulla. #trennjatoitumine #eluviis #mõtteviis #toitumine #enesejuhtimine
1 nädal ago
View on Instagram |
2/9
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. Miks seda nii raske märgata on? See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 💪 oled produktiivne 💪 jooksed ringi ja tegutsed aga su keha maksab selle eest kõrget hinda. Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni. Mis seda põhjustab? Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨ 👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil. #stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. Miks seda nii raske märgata on? See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 💪 oled produktiivne 💪 jooksed ringi ja tegutsed aga su keha maksab selle eest kõrget hinda. Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni. Mis seda põhjustab? Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨ 👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil. #stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. Miks seda nii raske märgata on? See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 💪 oled produktiivne 💪 jooksed ringi ja tegutsed aga su keha maksab selle eest kõrget hinda. Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni. Mis seda põhjustab? Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨ 👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil. #stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. Miks seda nii raske märgata on? See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 💪 oled produktiivne 💪 jooksed ringi ja tegutsed aga su keha maksab selle eest kõrget hinda. Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni. Mis seda põhjustab? Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨ 👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil. #stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. Miks seda nii raske märgata on? See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 💪 oled produktiivne 💪 jooksed ringi ja tegutsed aga su keha maksab selle eest kõrget hinda. Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni. Mis seda põhjustab? Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨ 👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil. #stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. Miks seda nii raske märgata on? See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 💪 oled produktiivne 💪 jooksed ringi ja tegutsed aga su keha maksab selle eest kõrget hinda. Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni. Mis seda põhjustab? Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨ 👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil. #stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. Miks seda nii raske märgata on? See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 💪 oled produktiivne 💪 jooksed ringi ja tegutsed aga su keha maksab selle eest kõrget hinda. Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni. Mis seda põhjustab? Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨ 👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil. #stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
1 nädal ago
View on Instagram |
3/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Viimasel ajal jõuab minu juurde järjest rohkem naisterahvaid, kellel on probleeme nõrkade küünte ja juustega. Miks see nii on ja kas see võib olla seotud toitumise ja eluviisiga? Vastuseks on jah. Kui kehal on stress või on tal millestki puudus, suunatakse ressursid esimesena elutähtsatesse organitesse ning juuksed ja küüned jäetakse lihtsalt nälga. Aga mis on siis need tähtsad ained, mida keha vajab piisavas koguses, et kasvatada terveid juukseid ja küüsi? 🌱Raud – uuringud näitavad otsest seost madala ferritiini (spetsiaalne valk kehas, mis hoiustab rauda) ja juuste väljalangemise vahel. Raua allikad on näiteks: maks, kana, veiseliha, kõrvitsaseemned. 🌱Valk – allikateks on nt: erinevad kalad, liha, muna. 🌱Tsink – kõrvitsaseemned, mereannid (sh krevetid). 🌱Seleen – brasiilia pähklid, mereannid, kala, munad. 🌱Vitamiin D – rasvane kala (näiteks lõhe), muna, maks. 🌱B12 – vitamiin B12 mängib võtmerolli punaste vereliblede loomes ja DNA sünteesis. Kui B12 on kehas vähe, on häiritud rakkude jagunemine juuksefolliikulis ning hapniku transport peanahka ja küünemaatriksisse. B12 leitub näiteks: kala, mereannid, juust, maks. 🌱Räni – räni toimib juuste ja küünte puhul justkui “liimina” ja tagab küüntele tugevuse ja painduvuse ning annab juustele elastsuse ja läike. Leidub näiteks: kaer, hirss, paprika, lehtsalatid. Kas sinu menüü sisaldab neid toiduaineid? Kui aga tahad tahad päriselt ilusaid juukseid ja küüsi, siis tihti vaid teatud toitainete lisamisest menüüsse ei piisa. On veel mõned samatähtsad tegevused, mis tagavad paremad tulemused – seega tule nõustamisele ja saame tuttavaks! #tugevadjuuksed #tugevadküüned #toitumisnõustamine #toitumisnõustaja
1 nädal ago
View on Instagram |
4/9
See ongi põhjus, miks seda teen - et sina leiaksid enda jaoks need vastused, mida ammu otsinud oled.
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
See ongi põhjus, miks seda teen - et sina leiaksid enda jaoks need vastused, mida ammu otsinud oled.
2 nädalat ago
View on Instagram |
5/9
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest? See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬 Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame. Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%. See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta... Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse. Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi? Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis. #viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest? See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬 Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame. Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%. See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta... Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse. Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi? Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis. #viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest? See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬 Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame. Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%. See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta... Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse. Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi? Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis. #viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest? See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬 Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame. Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%. See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta... Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse. Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi? Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis. #viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest? See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬 Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame. Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%. See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta... Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse. Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi? Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis. #viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest? See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬 Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame. Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%. See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta... Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse. Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi? Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis. #viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest? See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬 Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame. Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%. See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta... Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse. Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi? Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis. #viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
2 nädalat ago
View on Instagram |
6/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Väikesed muudatused :) Alates 22.06 ma enam Ülemiste Citys vastuvõtte ei tee. Endiselt aga saad aega broneerida läbi sinutoit.ee lehe ja Reval Sport kodulehe. Taustal olen otsimas uut mõnusat ja hubast ruumi kesklinna piirkonnas, mida saaks vajaduspõhiselt (vahel ka nädalavahetustel) nõustamisteks kasutada. Kui tead mõnd sellist, anna märku ☺️. Olen juba ette tänulik iga mõtte eest! #toitumisnõustamine #toitumine #tervisliktoitumine #kaalustalla #sinutoit
4 nädalat ago
View on Instagram |
7/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Optimeerid oma aega ja investeeringuid? Aga kas optimeerid ka oma seedimist – oma aju peamist kütusetehast? 🫣 Aeg suunata tähelepanu “kiire kütuse tankimiselt” keha efektiivsusele. Miks? Kiiresti söömine on sinu kognitiivse võimekuse ja energia salajane lekkeallikas. Miks see nii on? Vaatame korraks kapoti alla (biokeemiasse): 1️⃣ Sümpaatiline vs. parasümpaatiline režiim (fight or flight) Kui neelad toidu alla kiirustades (või ekraani vaadates), on su keha pigem stressirežiimis. Süljeeritus väheneb, maohappe ja seedeensüümide tootmine on pärsitud. Tulemus? Toit ei lagune korralikult, mis võib tõsta seedekoormust ja suurendada põletikku kehas. See omakorda soodustab pärastlõunast energiakriisi ja “ajudu”. Kaotad fookust just siis kui peaksid tegema päeva tähtsaimaid otsuseid. 2️⃣ Hormonaalne viivitus Küllastustunnet reguleerivatel hormoonidel (nagu näiteks leptiin) kulub ajju jõudmiseks umbes 20 minutit. Kiiresti süües on limiit ammu ületatud enne kui keha pidurit tõmbab. See omakorda võib kaasa tuua veresuhkru Ameerika mäed – kiire energiasööst, millele järgneb ka kiire krahh ja produktiivsuse kadu. 3️⃣ Vagusnärvi (uitnärvi) sabotaaž Rahulik söömine ja põhjalik närimine aktiveerivad vagusnärvi, mis viib keha taastavasse ja analüütilisse “puhka ja seedi” seisundisse. Kiirustades blokeerid sa selle peamise lüliti, mis hoiab su närvisüsteemi tasakaalus ja stressitaluvuse kõrgena. 💼 Sõnum tööandjatele ja juhtidele: Kultuur, kus lõunasööki hinnatakse selle lühiduse järgi, võib maksta kätte meeskonna fookuses, loomingulisuses ja haiguspäevades. Rahulik lõunapaus ei ole ajakulu – see on strateegiline investeering ja kõrge ROI-ga tegevus, mis aitab tagada, et sinu tiim on produktiivne ka kell viis õhtul, mitte ainult hommikul. 📚 Soovitus! Pane järgmisel toidukorral telefon käest ja sulge sülearvuti. Tunneta maitseid ja äri iga suutäit 20–30 korda. Testi seda kolm päeva ja jälgi oma fookuse taset pärastlõunal. Söömine ei peaks olema võidujooks ajaga! Kuidas sina tavaliselt lõunatad – kas nö jooksu pealt või teadlikult aega võttes? Jäta kommentaaridesse! 👇 #toitumine #toitumiskoolitus #tervis #väsimus #toitumisteadus
2 kuud ago
View on Instagram |
8/9
Ülemiste City Tervisekevade raames sain toreda võimaluse rääkida teemal “Kuidas toituda tervislikult kiire elutempo korral”, et teha tervislikud valikud lihtsamaks ja kujundada nutikalt oma ümbrus nii, et see sinu tervise eesmärke toetab. Oli üle ootuste osavõtt ja üllatavalt kaasamõtlev publik ✨. Seega suur aitäh @ulemistecity ‘le selle võimaluse ja hea tervise propageerimise eest! 🤝 #tervis #paremtervis #toitumine#toitumiskoolitus
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Ülemiste City Tervisekevade raames sain toreda võimaluse rääkida teemal “Kuidas toituda tervislikult kiire elutempo korral”, et teha tervislikud valikud lihtsamaks ja kujundada nutikalt oma ümbrus nii, et see sinu tervise eesmärke toetab. Oli üle ootuste osavõtt ja üllatavalt kaasamõtlev publik ✨. Seega suur aitäh @ulemistecity ‘le selle võimaluse ja hea tervise propageerimise eest! 🤝 #tervis #paremtervis #toitumine#toitumiskoolitus
3 kuud ago
View on Instagram |
9/9

  • Teenused
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
  • Kontakt

© 2026 Sinu Toit